KUIDAS TUGEVDADA OMA IMMUUNSÜSTEEMI.
TOITUMINE .
Toiduaineid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu vitamiin E, C ja A , päikesevitamiini D ja omega 3-rasvhappeid
Antioksüdantide üesanne on neutraliseerida vabasid radikaale meie kehas. Vabad radikaalid aga on need, mis põhjustavad südamehaigusi, vähki ja nõrgestavad meie immuunsüsteemi, tehes meid vastuvõtlikuks haiguste suhtes.
NII SIIS antioksüdante sisaldavad toiduained: eesotsas ROHELISE TEEGA on järgmised:
Kõrvits,magus kartul ehk pataat, porgandid, grapefruit, granaatõun ,PÄEVALILLESEEMNED!, mandlid, OLIIVÕLI
omega 3 rasvhappedid sisaldavad toiduained:
LÕHE, kõrvitsaseemned, sojaoad, linaseemned
Vitamiin D - tuleb meie organismi Päikesest. Eesti värk, kuna kliima sakib ikka täiega, tuleb apteegist abi otsida.
D-vitamiin toodab meie organismis viiruse tapjaid rakke!
MÕNED VÄHEMTUNTUD IMMUUNSÜSTEMI TUGEVDAJAD
HUUMOR: Naermine vähendab Stressi hormoone. TÕDE.ja suudlemine HiHiiiii.......
NAER ON loomuliku vastupanuvõime suurendaja , tekitades juurde NATURAL KILLER T-rakukesi :).Need rakud on aga esimeseks kaitseks viiruse rünnakul! Nii, et siis leia asjades huumor isegi, kui seda ei ole esmapilgul näha.
Vaata komöödiafilme, tegele millegi naljakaga, võta see endale eesmärgiks, sest see ON tähtis.
UNI: on ju teada tuntud asi, inimene , kes on väsinud on vastuvõtlikum haigustele. Kroonilisese unepuuduses inimene on pahur, kergesti ärrituv, koba ja unustab kergelt asju. Hoolitse, et saaksid 7-8 tundi und, sest see on aeg, kus sinu kaitsesüsteemid taastuvad.
MUUSIKA teaduslikult on lausa tõestatud, et lemmikmuusika kuulamine vähendab stressi . Ei OLE KINDLAT TÜÜPI MUUSIKAT, mis aitab. See tuleb sul endal leida .
LIIKUMINE- on üllatus, kui vähesest aitab, et tugevdada meie kaitsevõimet. 15 minutit päevas IGA PÄEV! - täiesti piisav!
Dr. Thomas Lowder i korraldatud Uurimus näidab , et Inimesed, kes tegelesid füüsilise koormusega neli korda nädalas ja venitasid oma lihaseid 2 korda nädalas olid kolmandiku võrra vähem vastuvõtlikud külmetushaigustele.Ei ole täpselt määratletud, kui vähesest liikumisest aitab, aga kindel on see, et vähesest ja asi toimib kiirelt.
Pisike tervisenõuanne, Magneesium
See on eluks vajalik aine, mis aitab meil maandada närvilisust ja lihaspingeid. Füüsilise koormuse tagajärjel meie lihased kannatavad, ka südamelihased. Magneesium aitab meil kehas taastada tasakaalu.
Samuti on magneesium abiks kaltsiumi ja vitamiin E omastamisel. Kaltsiumi omastamine on meile vajalik eriti vanuse kasvades, et vältida luude hõrenemist. Vitamiin E on aga kasulik antioksüdant, mis on hea südameveresoonkonna haiguste ärahoidmiseks.
Magneesiumi puudus põhjustab kroonilist väsimust. Ole tark ja aita oma keha! Sa pead temaga veel kaua koos olema !!:) You're stuck with it!... Ei ole mõtet ennast kiusata! Aga ei ole ka vaja hakata keemiat sisse sööma, piisab toiduainete õigest valikust!
Parim magneesiumiallikas on SPINAT ja kõrvitsaseemned.
Spinatit võib valmistada panni peal vähese oliiviõliga kuumutades. ( Mitte extra Virgin , sest seda ei ole soovitav kuumutada. Kasutatakse salatite valmistamisel.)
( Oliiviõlis on rohkelt vitamiin E d). See on üks väheseid kaloririkkaid toiduaineid, mis on organismile ja nahale väga kasulik, ning ,mis mõõdukal tarbimisel soodustab kaalus allavõtmist. )
MADAL VERESUHKUR. MADALA VERESUHKRU SÜMPTOMID...
Erinevad inimesed kogevad seda erinevalt.
võimalikud sümptomid:
lakkamatu näljatunne, keha värinad , higistamine , ärrituvus , tuju langus , nõrkus, väsimust või pidev unisus, nägemishäired, segadustunne ja konsentratsioonivõime puudus, tõmblused kehas, minestushood. Kui sul on mõni neist sümptomitest, mine ja lase oma veresuhkrut kontrollida.
Enne sööki on normaalne , kui see on kuskil 4 - 7 mmol/l ja kuskil pool tundi peale söömist peaks ta olema nats alla 10mmol/l . See on ainuke moodus, kuidas teada saada, kas sul on probleemid veresuhkruga.
Glycaemic Index? Mis see on?
GI... see on süsteem, mis ütleb sulle, kui kiirelt üks või teine toit tõstab sinu veresuhkru taset. Toit, millel on kõrge IG, tõstab seda kiirelt, ning , millel madal, see aeglaselt! ( Kasulikud on toiduained, mis tõstavad seda aeglaselt ja hoiavad kauem stabiilsena.)
See , mis sorti suhkrud toidus on mõjutavad meie veresuhkru taset!
Mida teeb veresuhkur?
Kui me sööme, imendub suhkur verre! Kui glükoos jõuab kehas kudedeni, muutub ta energiaks. Glükoos veres reguleeritakse automaatselt, nii et ta ei läheks ei liiga kõrgeks, ega liiga madalaks. Harilikult on see kõrgem peale sööki ning kõige madalam hommikul peale ärkamist! Et veresuhkur püsiks ühtlane pika aja jooksul oleks vajalik pöörata tähelepanu toitainetele, mida sööme.
Kuidas aitab madala IG tasemega toitude söömine kontrollida veresuhkru taset?
Selliste toiduainete söömine pikendab aega , mil suhkur verre imendub. See aitab veresuhkru taset hoida.
Madala GI tasemega toitude söömine aitab ka kaalu alandada ja hea kolesterooli taset veres tõsta. Selliste toitude söömine annab ka täiskõhutunde pikemaks ajaks ning siis ei teki tahtmist näksida igasugust rämpstoitu.
TOIDUD, mis aitavad säilitada veresuhkrut normaalsuse piires ja sellised toidud, mis imenduvad verre aegamööda, pikendades nii normaalse veresuhkru säilimise aega on näiteks : igasugused oad, riis, pähklid, köögiviljad, ...... vt ka nende toiduainete alajaotusi.

Hommikusöögi Cereal e. helbed
Naturaalne müsli
Kaerahelbepuder
Mitmevilja puder

Muud...
Spagetid
Värske kartul
Ravioli
Spagetid hakklihaga
Tortellini
Muna
Fettuccini
Pruun riis
Tatar
Pikateraline riis
Tangud
Magus kartul ehk pataat
Kiir nuudlid
Piimatooted
Piim
Rasvata piim
Soja piim
Jogurt
Leib
Täisteraleib
Rukkileib
Snäkk
Nutella pähklivõi
arahhiispähklid
india pähklid
rosinad
maisihelbed
Oad
Igasugused oad
läätsed
Köögiviljad
Külmutatud rohelised herned
Külmutatud mais
Porgand
Keedetud porgand
Lillkapsas
Kapsas
Seened
Tomatid
Tsilli pipar
Lehtsalat
Sibul
Roheline hernes
Paprika
Puuviljad
Kirsid
Ploomid
Greip
Virsikud
Mahlad
Õunad
Pirnid
Kuivatatud aprikoos
Apelsinid
Kiivi
Maasikad

JA NÜÜD JUTUTUBA.... siia panen sellised lühijutud, mida lihtsalt lahe lugeda! Need on essee tüüpi, seega ainult minu enda arvamused asjadest! :)
Need on puhtalt väljamõeldised ja mitte tõsielul põhinevad.
SURMAHIRM...
Jälgin tema rahulikku olekut. Kerge muie silmis vaatab ta mulle vastu ja see rahu- see on peaaegu hirmutav- kui rahulik on üks inimene oma surivoodil.
Vaikselt suleb ta silmad ja sosistab: ”Arkaadia”. Ta lihased lõtvuvad, käsi, mis hoidis mu kätt vajub voodile. Ma tean, et ta on läinud.
Surelikkus ja igavese elu müsteerium on inimesi aastasadu huvitanud. Tekitanud meis hirmu ja küsimusi, lootust ja lootusetust. Kas kunagi saab surematuks ning kuni seda juhtunud pole, siis kas meil on põhjust karta surma, tunda surmahirmu? Kuidas sellest hirmust üle saada?
Vajun mõttesse ja meenutan paari tunni tagust vestlust …
”Ära muretse, kõik saab korda” ütleb ta. Minu pilk on kahtlev- ’Kas sa mitte ei peaks olema paanikas, hullumas hirmust tundmatu ees? Kas sul ei peaks mitte olema meeletult kahju jätta seda kõike siin ja minna?’
”Aga miks” küsib ta ja sellele ei oska ma veel vastata.
Filosoofiliselt on palju argumenteeritud selle üle, et surma ei ole tarvis karta. Aga kas need argumendid on piisavalt veenvad? Teistest hirmudest saadakse üle, kui puututakse kokku antud hirmuäratava olukorraga. Seades end silmitsi hirmuga saame kogemuse, et situatsioonis pole midagi kohutavat ja tulemuseks hirm taandub. Aga surma saab kogeda vaid üks kord. Võib ainult ette kujutada, mis tunne on või mis siis saab, kui ta tuleb. Sellepärast on surmahirmust jagu saada suhteliselt keeruline.
Sokrates arvas, et surm on üks kahest: kas muutumine mittemillekski või hinge ümberasumine surnuteriiki.
Selle selgituseks ütles ta: ”Kui mitte mingeid tundeid ei ole, siis pole see midagi muud kui uni, mille vältel ei näe isegi unenägusid; sel juhul oleks surm imepärane võit.” ( Platon, Sokratese apoloogia 1985:186).
Arvan, et see on isegi usutav, sest kui mõtlen selle peale, et minestusest üles ärgates ei mäleta me midagi, ei mingeid nägemusi, ega und. Siis vabalt võib olla selline ka surm- ei tunne midagi, ega tea midagi .
Teisalt ka Schopenhaueri argumendis on minu jaoks iva: „Kui see, mis inimest surmas hirmutab, on mõte mitteolemisest, siis peaks inimene õudust tundma ka mõeldes ajale, mil teda veel ei olnud. Mitteolemine pärast surma ei erine mitteolemisest enne sündi. Möödus terve igavik, enne, kui inimene sündis, aga see ei häiri teda.” ( Indrek Meos 2002:236)
Väga loogiline, sest ma ei ole kedagi, kunagi kuulnud ütlevat, et mul oli paaniline hirm, kui mind veel olemas ei olnud. Tõepoolest, miks peaks meid siis hirmutama mõte, et peale meie olemasolu järgneb jälle terve igavik, mil meid ei ole.
Kas siis surm on hoopis vabanemine ja elu piin? Me sünnime siia ilma läbi valu, elame, tunneme, mõtleme, tajume õnne ja õnnetust ja kõiki vahepealseid tundeid oma laias spektris. Me mõtleme, analüüsime ja kardame. Kardame kõike alates ämblikest, kuni surmani. Miks? Sest me mõtleme ja tunneme. Kujutame asju ette. Meie intellektuaalsus teeb meile aeg ajalt karuteeneid. Teades võimalusi ja ohte oskame me ette mõelda ja seega ka kardame rohkem. „Õndsad on need, kes ei tea...” meenub katkend Tõnis Mäe laulust. Võime mõelda ja analüüsida on meile juba kord antud. Ning sellega loome ise endale hirmud.
Minu teooria seisneb selles: kui me ise need hirmud tekitame, siis peab olema ka võimalik sealt hirmude seest ennast välja - vabaks mõelda. Meie mõtlemisvõime muutub kaitsevalliks ohtude ja õnnetuste vastu, miks siis mitte mõelda ise ennast vabaks ka surmahirmust. Selleks peab olema kõigepealt tahtmine! See, milleks meie TAHE meie kujutluses lõpptulemusena saab, on meie endi teha. Võime seda kujundada vastavalt oma iseloomule kas positiivseks, või negatiivseks.
Heidan veel viimase pilgu siia voodile: tema kujundas selle kindlalt positiivseks. Praegusel hetkel olen veendunud, et igavene elu eksisteerib. See, millisel kujul on iseasi, aga ta eksisteerib ka ilma füüsilise kehata. Vaikselt lahkun toast, hingan sügavalt, et jätta kurbus seljataha.
Jah, oma tahet saab ellu viia mitmel viisil. Tahte suunamisel on tähtis, et inimene tunneks iseennast. Tahe läbib sisemise tunnetuse ning muutub kujutluseks meie meeltes. See kujutlus on see, mida me kindlalt usume.
Märkamatult olen jõudnud mere äärde. See piiritu ja selgelt tajutav vabadus tuletab meelde, et kõik ei ole nii masendav. Vahest on vaja võtta aeg maha ja anda endale aru sellest, kui õnnelikud me tegelikult oleme. Inimloomus ise näib olevat võimetu seda tegema loomulikul teel. Mõelge, tegelikult on ju tõsi, et igapäevaelu virr-varris tunneme valu, kuid ei tunne valutust, tuneme muret, kuid mitte muretust, tunneme hirmu, kuid ei tunne ohutust.
Elada ilus elu ja olla minnes õnnelik, see on ülim eesmärk, kuhu tahaks jõuda.
Kunst on leida tasakaal ja siis olla lihtsalt õnnelik, märgates ka igapäevaseid pisikesi imesid. Veider, et selleks peab end sundima - endale pidevalt meelde tuletama, kui ilus on elu. Aga pikapeale muutub see elustiiliks ja osaks sinust. Kui midagi piisavalt palju sisendada, muutub see osaks meist endist.
Peame mõistma, et surm on paratamatus, et seda olematuks teha ei saa, saame teda vaid iseendale kergemaks teha olles need, kes oleme. Andes endale kõigest sellest aru tekitame oma teadvuses olukorra, kus lepime paratamatusega tuleb siis, mis tuleb. No tulgu! See on minu mõte, kuidas saada võitu surmahirmust.
Seame ennast silmitsi hirmuga surma ees ja ütleme talle, et tule siis, millal tahad, aga niikaua, kui sind ei ole elan ja olen õnnelik!
Socrates (469–399 E.m.a)
Socrates on jäänud kõigi aegade kõige müstilisemaks filosoofiks . Vaatamata faktile, et ta pole kunagi midagi kirja pannud, peetakse teda koos käputäie filosoofidega isikuks, kes muutis filosoofia olemuse ja kogu suhtumise sellesse. On raske leida tõest materjali Socratese kohta, sest kõik meie info tema kohta pärineb mitte otsestest allikatest. Raske on eristada seda tõelist ajaloolist isikut sellest, kuidas teised inimesed teda oma teostes kujutasid. Iga ajastu annab temast omamoodi pildi -loob justnagu iseenda Socratese, ei saa väita et üks kujutlus temast oleks vähem või rohkem tõene, kui teine. Seega meil puudub tõeline Sokrates, on vaid nagu Cornelia deVogel väitis : ’teoreetiliselt võimalik Socrates’ Asi on isegi niikaugele läinud, et tõe leidmisel viidatakse, ’Socratese probleemile’küsimus kes Socrates tõeliselt oli.

Iga ajastu ilu mõiste on erinev , kuid laias laastus on kõigil eri ajastu iluideaalidel ka midagi ühist . Säilinud andmete kohaselt oli Socrates ikka väga inetu välimusega , vastupidiselt teda hiljem kujutatud monumentidele ja elegantse mehe kujutistele raamatukaantel. Kui tohiksin tsiteerida , siis: He had wide-set bulging eyes,that darted sideways, enabled him , like a crab not only see what was straight ahead , but what was beside him also: a flat ,upturned nose with flaring nostrils,and large fleshy lips like an ass... ’ ’ The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2010 Edition)...arvan, et tõlget pole vaja. Ta ei vahetanud tihti riideid, ning tema kõnnak oli veider, kirjeldatud hüplevana, käis ringi palja jalu ja pesemata .

Ma arvan, et Socrates sai ajastu sunnil filosoofiks . Hilisel 5 saj. e.m.aega eelistas iga enesest lugupidav Ateena mees kuulsust , au ja rikkust tavalisele tööle ja elatise teenimisele . Niisiis , kui sul vähegi taipu oli, siis osalesid sa kohtute tegevuses ja nuputasid välja viisi, kuidas minna piiri taha õppima ning tagasi tulles hakata õpetama noori ateenlasi, kuidas kasutada sõnu enese kasuks.

Mis oli Socratese puhul veider – ta ei osalenud tavalises palgatöös, ega ka mitte vabatahtlikuna kuskil riigi osakonnas, ta ei olnud ei rikas ega ka mitte puruvaene . Ta keeldus ennast kutsumast õpetajaks, ning oma õpetuste eest raha võtmast . Selle asemel ta väitis, et aitab teistel ära tunda tõde, õiglust ja head . Ta oskas vestluses suurepäraselt partneris segadust tekitada ning panna see iseenda väiklust ja ignorantsust tunnistama .

Kaasa ei aidanud tema reputatsioonile ka fakt, et ta pidas lugu naistest rohkem, kui paljud tema kaaslased. Ta väitis, et on õppinud nais õpetajatelt välismaal nagu näiteks Aspasia Miletiuselt ning harinud ennast erootika vallas Diotoma Mantinea käe all .

Socrates oli oma ajstule tavtute vaadetega ja tihti väitis, et tema sisemine hääl keelab tal teha teatud asju, mis sel ajal ühiskonnas lubatud ja soositud olid ( meestevahelised suhted), kuid vahel olid need ka seoastamata tegevused ei halvad ega head, aga lihtsalt ta sisemine hääl ei lubanud tal neid teha.

Sokrates veetis oma aega harilikult turuplatsil või teistes avalikes kohtades. Ta suhtles kõikvõimalike erinevate in imestega: noorte, vanade, meeste, naistega, orjade ja vabadega , ühesõnaga igaühega, kes võttis vedu tema küsimus vastuse vormis vestlusega tõsistel teemadel. Socratese elutöö oli inimeste elu analüüsimine. Nii enda elu, kui teiste, sest ;’Analüüsimata elu pole väärt elamist’ ütles ta ( Platu, Apology38a.)

Socrates üritas oma küsimustega saada selgust, mis on inimestele kõige tähtsam, ning milline on nende hingeline olukord. Ta küsis küsimusi vaatamata faktile , et vahel inimesed ei tahtnud üldse vastata. Ta oli inmeste seas tuntud iroonilisena , mis seisnes Socratese väites, et ta ise ei tea midagi tähtsat ja , et ta tahab kuulda seda teistelt, kuigi ta hoidis jutuajamist meisterlikult oma kontrolli alla.

Ja veel üks Sokratese veidrus: ta ei määratlenud ennast poliitiliselt ei demoktraadiks ega oligarhiks, Tal oli sõpru ja vaenlasi mõlemate seas ja ta jagas osasid nende vaateid nii ühel, kui teisel poolel.

Kes siis oli Sokrates tõeliselt? ’Sokratese probleem’ jääb alatiseks alles, ütles Guthrie (1969,6,) sest kõik autorid interpreteerivad teda läbi oma silmade, olenemata sellest, kas nad kirjutavad teaduslikku, väljamõeldud või filosoofilist teksti. Isegi need, kes teda tundsid ei jõudnud ühisele meelele, millised olid Socratese vaated ja meetodid.
Allikas: http://plato.stanford.edu/